Ma ei jaksa, ausalt ka ei jaksa. Pole mignit motivatsiooni, pole mignit tahtmist ega lootust tulevikule. Kõik need ootused, et äkki aastatega läheb see kõik mööda ja saan lõpuks normaalselt funktsioneerida, on täiesti tähtsusetud ja lootusetud olnud.
Tean, et üritatakse kasvatada iseloomu ja iseseisvat inimest minust. Kõik ei peaks üldse nii raske olema nagu praegu. Sallivus inimnkonna vastu on täiesti kadunud ja viimased 2 nädalat täiesti lootusetu inimese tunne sees kripeldanud. Ma võin mõelda peas, et kõik läheb üle ja kunagi on parem.. aga let's face the facts. Seda sama mõtlesin ma ka 14, 15, 16, 17 ja 18 aastasena.
Mitte, et ma enam nii väga
suitsiidne oleks, aga kui ma peaks auto alla jääma ja ära surema siis
ausalt öeldes mul kahju ei oleks.
Nädal on jälle otsa saanud. Esmaspäev käes ja kerge kass
peal. Kaks nädalat totaalselt kaine olnud! High five for me, jeee..
Ega nädala sees midagi märkimisväärset ei toimunduki.
Halloweeni ajal tegime Dorisega natukene nalja. See jäi ka lahjaks, kuna polnud
eriti inimesi, kes kaasa tuleksid ja ta kadus ka suht varakult koju ära. Nalja sai
natukene vähemalt.. Põhimõtteliselt
möödus terve nädal oodates, et nädalavahetus taaskord kätte jõuaks.
Samas see nädal oli väga kurb. Nimelt üks väga hea muusik,
üks iidolitest ja üks esimeste minu poolt kuulatud karmimate bändide vokalist Mitch Lucker sai surma.
Lihtsalt kurb, et sellised inimesed nii lõpetavad. Väga ootamatu..
Reedel siis käisin ühe tunni koolis veel ja liikusin bussi
peale ja sõitsin Paidesse. See on lihtsalt jube, kui jõhkraks läheb see
igatsus, kui peale nädala ajast koos olemist viis päeva eraldi olema peab. Tol päeval
kõige märkimisväärsem oligi see, kui õhtul mõnusalt kaissu pugeda ja filmi
vaadata koos sai lõpuks. Muidugi käisin veel Burbot Fox’i proovi vaatamas ja siis
õhtupoole külastasime Madist ja Laursoni. Laupäeva päeval läksime siis
Tallinna. Käisime mu tädil külas. Nägin oma musid kutsad kõik ära, see oli
tore. Nägin vanemad, vanaema ja õe ka ära. Pärast läksime Kristiinesse ja seal
nägin oma kiisupaid Karli ja Laura ka ära. Tore oli.. Õhtul aga tagasi jõudes
läksime MEK’i ja sinna oli kogunenud päris tore ja hea rahvas, kelle
seltskonnas isegi kainelt väga tore olla oli. Pühapäev möödus jälle pool päeva
voodis vedeledes. Õhtul jõudsin Tartu tagasi, mängisin korterikaaslastega ja
nende sõpradega pokkerit, mille ma muidugi võitsin ja sain 5 euri rikkamaks.
Täna õhtul tuli täiesti lambist Isles & Glaciers’i
kuulamise tuju. Vedelengi omas kerges melanhoolias ja üritan endale sisestada,
et ma selle nädala ilusasti üle elaks. Kuradi väsitav nädal tuleb jälle.
You feel so
old, used, but not yet broken,
Enough to think you have it all together.
