08.09.2013

Huuh. Nüüd siis ei ole ainult 2 kuud möödas vaid 6 kuud. Laiskus, laiskus, laiskus. Tegelikult olen mõelnud, et panen kirja siia midagi, kuid alati on see ainult mõtteks jäänud ja ei ole selline igapäevablogija ka ,sest et ei ole midagi blogida. 

Võtame siis jälle kuu kaupa.. aprilli lõpp/mai algus olid veel viimased tunnid koolis. Mai keskel läksin siis praktikale. Esimene oli lasteaia praks, mis oli väga lebo ja selle sai väga hästi ära tehtud. Projekti viisime ka läbi kuskil Tartu lasteaias, mille eest saime fucking 99,8% ehk siis kaotasime mingisuguse teooria koha peale 2 punkti. See tähendas seda, et hinne tuli A ning lapse tervise eksami sain B ehk siis 20 oktoober on oodata palgapäeva kooli poolt jälle, jee! Aga see ei jäänud ainsaks praktikaks. Peale seda järgmised 2 nädalat veetsin ma vanadekodus. Sealt tuli nagu see esimene mulje, mida üldse õe töö endast ette kujutab. Midagi nagu vastuvõetamatut ei olnud, lihtsalt eesti tervishoiu süsteem on nii perses, et kohutavalt kahju hakkas nendest vanadest inimestest ning mis tingimustes nad seal elama peavad. Oma vanaemal ei laseks sinna never-fucking-ever minna.

'

Sellega saigi siis minu esimene kursus läbi ning hakkas suvi. Peale Taavi lõpetamist hakkasime jälle korterit ja tööd otsima. Korteriga väga vedas, saime sellisesse vanasse puumajja katusekorteri. Kahetoaline, 64m2 ja absoluutselt kõik eluks vajalik oli olemas. Tõime juurde siia ainult voodi, laua ja lahtikäiva diivani. Tööle sain ma Viasati müügiesindajana – ehk siis täiesti asi, mida ma poleks elusees uskunud, et ma tegema hakkan. Kuid nagu tuli välja, siis see töö on üpris okei minu jaoks. See on hullult aidanud mu suhtlemisvaeguste parandamist. Enam ei ole võõrastega sellist kokutamist ega kinnisust, suudan täiesti võõrale inimesele meelde jääda ning tänu sellele on tekkinud ka müügiinimeste seltskonnas päris palju uusi tuttavaid. Tiimikaaslased on ka täitsa lahedad. Suutsin samuti ka Taavi sinna tööle sebida. Nii et juuni ja august möödus enamus ajast tööd tehes.

Lähme siis lõbusamale poolele. Kus käinud – mis teinud olen? Jaanipäeva veetsime me sellises väikses kohas nagu Vasula. Miskit ei puudunud. Alkohol, seltskond, simman, ööbimiskoht, peokoht – kõik oli fucking super. Täiesti ideaalne õhtu. Samuti sai ka grillitud ja korralikult naerdud. Ei saa midagi halvasti öelda. Peale Vasula oli ka väga meeldejääv ja lahe Hiiumaa tripp. Otsustasime Taaviga päev enne minekut, et lähme koos tuttavatega Hiiumaale puhkama kaheks päevaks. Täiega mõnus oli ikka. Sain lõpuks meres ujumas käidud, kuskil RMK metsamajakeses ööbitud, Ragne ära nähtud ning kõik 100 asja veel tehtud. Väga tore puhkus oli. Siis aga veetsin ma nädal aega Aseris, kui vanemad ja õde Saksamaale läksid. Hoidsin viite koera ning olin niisama lahe kodus. Ning suve lõpuks oli veel Annimatsi pidu, kus oli jälle põhimõtteliselt sama seltskond, kes oli Vasulas. Sattus veel samale päevale, millal minul ja Taavil sai aasta täis. Taaskord oli täiesti priceless pidu ja seltskond. Samuti ka hea meel, et olen suutnud Taaviga aasta otsa koos olla.

Kool hakkas pihta mul 26’dal augustil. Esimesel nädalal juba õpetati meile süstimine ära. Siiamaani kool väga lebo olnud ning leian aega, et jõuaks ka kooli kõrvalt tööl käia.

Samuti võtsime Taaviga endale Laura elama ning väikse kutsika nimega Donna. Donna on ikka superluks koer. Alguses tegi pidevalt pahandust, kuid nüüd nädalaga on ta juba ära harjunud meiega, ei lase enam tuppa ning saab aru, et jalanõusi närida ei tohi. Saab ilusasti 3x päevas korralikult süüa ning alati on tal kõik olemas. Ta ei pea isegi eriti alju üksi olema, sest et alati on keegi kodus. Maksimum, mis ta selle nädala jooksul üksi on olnud tuleks umbes 2 tundi. Hea on see, et ta saab väga hästi hakkama. Ta ei ole kordagi pahandust teinud, kui ta üksi kodus on. Pigem teeb seda siis, kui meie kodus oleme ja piisavalt tähelepanu talle ei paku.

Igastahes jah – elan nüüd korteris oma väikse famiiliaga, üüri ja kommunaale maksame vähe ning siiamaani on elu tegelikult ikka suht superluks olnud. On tulnud ette ka mõnikord nii mõndagi negatiivset, kui hea on see, et positiivsust on palju rohkem. Siiamaani on kõik 

hea.

Eks siis poole aasta pärast kuulete jälle minust creepyd stalkerid.

Tegelt üritan ja annan endast parima VEIDI tihedamini kirja panna asju.. Vanadus on teinud oma töö ja nkn unustasin jälle hunnik asju kirjutamata..

Olgu, tsau!

15.04

No tervist.

Pole kaks kuud mitte midagi kirja pannud ja ikka vaatan, et mõni aeg-ajalt tsekib seda blogi. Oh wow, nkn mingid random botid. 

Igastahes.. mis siis kahe kuu jooksul toimunud on.. kui nüüd väga aus olla, siis ma ei oskagi midagi kirja panna. Väga palju aega koolile kulutanud, viimased paar kuud jälle päris norm ajunuss olnud, kõik ained lõppevad ja pidevalt arvestused/eksamid. Siiamaani küll kõik väga hästi ära teinud ja kooliga on asjad korras. Kool – check!

Vahepeal käisin ka papsi ja Taaviga Saksamaal. See oli täiega tore. Käisime Taaviga ka ffaf’i kontserdil, mis oli minu jaoks väga hea ja sai ka kuti 19’s sünnipäev ära tähistatud, mis oli väga korralik mäller.  Taaviga sai meil ka lõpuks pool aastat täis, kuigi nüüd juba peaaegu kaheksa kuud olnud koos. Kõik on väga tore, armas ja nummi olnud. Vahepeal kakleme, kuid see ka normal. Muidu endiselt väga õnnelik temaga ja ei saa midagi halba öelda. Suhe – check!

Endiselt elan ühikas Dagmariga, kellega mul on alati sitaks tore ja haigelt nalja saab temaga ikka. Samuti olen ka Dorisega haigelt palju suhtlema jälle hakanud. Ta mitmeid öid mu ühikas ööbinud ja meil on ka ikka väga palju nalja saanud. Samuti hakkas ka üks vana kadunuke Hando minuga suhtlema. Viimaste nädalate jooksul oleme päris palju suhelnud jälle. Käisime mäkis paksuks söömas ja piljardit mängimas. Hea meel, et ta välja ilmus jälle.  Samuti olen ka Marisega viimasel ajal jälle aega veetma hakanud. Just siis, kui Aseris olen. Ja Katja kallis kolib ka nüüd lõpuks suvel Tartu ära, mille üle on ka väga hea meel, et ka tema siit pasahunnikust ära saab. Sõbrad – check!

Suur uudis ka, millepärast ainult mina muidugi rõõmustan üksinda – BELLE SAAB KUTSIKAD!! Ehk siis, kui ma Aserisse vanadekodusse ja lasteaeda (gg) praktikale tulen, siis vaba aja saan ma veeta oma pisikesi kullatükke kasvatades. Selline teraapia on lihtsalt pikali visata ennast kutsikat nö kasti ja lasta nendel endaga mängida ning nunnutada neid igat moodi. God, kuidas ma ikka armastan neid. Enne inimene lihtsalt ei saa aru sellest, kuni ta ise seda kogeb. Täiesti erakordne tunne lihtsalt. Sellised rõõmupallid – ma võikski kiitma jääda.. tulin see nädalavahetus nüüd Aserisse ka, et kutsikaid vastu võtma hakata. Kuid see nv ta ei poeginudki. Arvatavasti siis nädala sees juhtub see ime ära. Kahju, oleks tahtnud ikka ise ka kohal olla aga kool nussib kõik ära. Ootan täiega ikka. Koerad- check!

Muidu ei oskagi midagi märkimisväärset välja tuua. See ongi põhimõtteliselt kõik, mis selle kahe kuu jooksul juhtunud on. Rock the beachi evendi tegin ja kogun selle jaoks raha nüüd. Samuti tegin ka reedel oma ARK’i jaoks vajaliku tervisetõendi ära, peab need fucking load ikka lõpuks ära tegema, kaua ma nendega kurat venitan. Ennast ajan närvi ka nii juba.

Vähemalt tuli nüüd migni korralik postitus ka. Have fun ja olge toredad.

04.02

 Jou.

Teeme siis taaskord väikese kokkuvõtte minu paarist nädalast. Nagu alati – midagi tähtsat toimunud ei ole. Kõik eksamid olen saanud tehtud peale mu kullast kallima anatoomia, mille ma läbi põrusin. Päris kusine tunne on.. Ning asja teeb veel kusisemaks see, et ma pean juba homme seda uuesti tegema minema ja ma ei ole absoluutselt mitte midagi teinud selle jaoks. Käi perse mu laiskus palun. No ikka üldse ei ole mignit motivatsiooni ega tahtmist sellega tegeleda. 

Nädalavahetuse + pool nädalat veetsin Paides olles taaskord. Täitsa hea oli taaskord ennast välja puhata ja Taaviga olla. Kaheks päevaks tulin Tartu ka, käisin koolis ja edasi läksin kohe itta. Neljapäeva veetsin siis Marise juures mõnusalt aega veetes. Polnud üksteisega korralikult rääkida saanud peaaegu pool aastat. Rääkisime pool ööd juttu ja tuleb välja, et poole aasta jooksul toimub ikka korralikult palju asju. Väga tore oli näha teda tõesti! Reedel siis läksin Aserisse tagasi, õhtul käisin korraks väljas ja nägin mõned ida inimesed ka ära, midagi erilist ei toimunud, õhtu lõpetasin Taavit igatsedes, Supernaturali ja multikaid vaadates ning kummikomme süües. Laupäev jõudis siis kätte ning jõudis ka Aserisse mu kullast kallim pohmas kallim, kes pidi minuga üle elama ühe kõige piinlikuma päeva üldse. Nimelt vedasin kuti oma mõlema vanaema juubelile. Vanaema Aida sünnipäeval pidi ta lihtsalt ennast tutvustama ning suruti talle leht ette, et laulma hakkaks. Ning vähe sellest, ta pidi ka mu papsiga viina võtma hakkama ja mu awkward suguvõsa taluma. Edasi läksime siis vanaema Endla sünnipäevale, mis toimus Rakveres. Seal oli taaskord mass drinkfest, meie olime selleks ajaks muidugi suhteliselt shitfaced.. kuid ega see ei takistanud edasi joomist. Ning asi ei olnud sugugi vähem piinlikum Taavi jaoks. Kutt pidi mu emaga tantsima minema, mis oli minu arvates täielik tipphetk ta päevale. Peale kohutavat kiusamist ja piinlikutes olukordadesse sattumist läksime lõpuks koju ära. See laupäev ja öö oli tõesti üks kõige armsam ja toredaim päev minu elus

.

Pühapäeval siis taaskord läksime eraldi kodudesse ära. Sain veel Taneliga kokku ning käisime pitsat söömas ja siis ootaski mind see kahetunnine bussisõit Tartusse. Kohapeal veel käisin poes ning ostsin külmkapi sööki täis ning mingi aeg külastasin ka kutte viiendalt korruselt. Õppimisest midagi obviously välja ei tulnud ning sellega ma ilmselgelt pean tegelema homme terve päeva

.

Aitab ka, peaaegu 400 sõna koos, nagu kuradi kirjandit kirjutaks.

Olge paid!

18.01

Kuidagi väga imelik on olla viimasel ajal.

Mis ma siis head räägin täna.. kool on olnud kurnav.. väga kurnav..

Isegi nii kurnav, et ma ei viitsi päevad läbi voodist püstigi tõusta, et poodi minna või lihtsamaid asju teha. Psühholoogia ja õendustoimingute eksami sain tehtud õnneks.. homme veel ergonoomika ja järgmine nädal mu kallis anatoomia/füsioloogia. Motivatsioonilangus on ka täiesti kohutav.

Aitab sellest. Midagi paremat ka.. käisin ema sünnipäeval ja Idas üle pika aja. Ehk siis käisin oma kallil kadunud Marisel külas, keda polnud augustist saati näinud. Nii hea oli temaga juttu ajada üle pika aja, peaks teda ikka tihemini nägema. Minu rõõmus roosa hellokitty ikkagi ju. Ema sünnipäev oli täiega mõnus. Pole ennast nii vabana ammu tundnud vanemate hulgas. Kohal oli ka muidugi mu tädi koos oma mehega. Taaviga läksime kohale siis, kõigepealt sõime kõhud paksult täis ja kuulasime mu vanaema eufoorilist juttu, kuidas ta puldil lõpuks peale 60't aastat ''mute'' nupu üles leidis, mis heli kohe täitsa kohe täiesti maha paneb!!!!! Naljakas oli.. siis kuulasime Robbie Williamsi live ja jõime kallimaga rummikokse. Kõik olid sellise hea tuju endale tänu alkoholile tekitanud, et ümisesime mõnda lugu kaasa ja sai isegi naerda selle üle, kuidas vanemad ja tädi pere air guitar'i mängis seal täies hoos. Natukene lällamist ning õhtul sai Taavile kohutavalt kaissu poetud ning normaalselt välja magatud ennast..

Pühapäeval, nagu alati, iga roju oma koju. Sain veel Rakveres Taneli ja Maksimiga kokku ning isegi kadunud sõduripoisi Robi nägin ära. Tartusse tulles on asi kuidagi alla veerenud jälle. Kohutav unevaegus ja stress peal. Täna oli üle pika aja päris lõbus isegi.. käisin Iisakul külas. Vaatasime multikaid, tegime süüa, mängisime uunot ja kuulasime Vaido Neigaust. Kuid jah..  Ma ausalt ei jõua ära oodata, et need 19 tundi möödas oleks, et jälle ennast normaalsena paaril päeval tunda. Kokkuvõtlikult on väga halb nädal olnud.

Vähekene lühem post.. üritasin pilte ka siia toppida, aga arvutis resise'mine võtaks nii kaua aega aga aeg on raha ja raha mul ei ole. 

Tsauplau.

08.01

Sellest plaanist, et paneks midagi kirja vähem, kui kuu aja jooksul ei tulnud midagi välja.

Igastahes, elu on jälle kirev ja samas hall ja igav ka olnud. Erilist midagi teinud ei ole – detsembri kuu veetsin koolis käies ja tubli olles, nädalavahetused veetsin Taaviga, nagu alati. Kuigi ühel päeval käisin Tallinnas ka ja olin oma kahe kallimaga koos. See oli väga tore. Vaheaeg hakkas ka eelmine aasta ja selle veetsin ma Paides olles. Korra käisin ka Idas vanematel külas, kus veetsin paar päeva.. Green christmasil käisin ka ära. Aastavahetuse veetsin Tartus veits pidu pannes ja järgnevad poolteist nädalat veetsin taaskord Paides lihtsalt vedeledes ja olles igav, laisk ja nunnu. Täna hommikul jõudsin Tartu, käisin veits väljas ja valmistun ette jaanuariks, mis on täiesti fucking värdjas kuu. Kõik nädalad eksameid täis ja eriti motivatsiooni ja tahtmist õppimiseks ei ole. Raske on, kohutavalt raske on.

Tegelikult ei taha ma üldse rääkida sellest. Mõtlesin et teeks väikese 2012 aasta kokkuvõtte. Alustades algusest kuni lõpuni välja.

Jaanuar- Üks kõige fucked up’im aeg mu elus. Eluisu puudus, inimestega ei suhelnud, koolis ei käinud ja ainult üks mõte tiirles peas koguaeg.  Imestan, et ma hakkama sain..

Veebruar – Samamoodi vaevlesin süümekates. Kuigi selleks ajaks suutsin vähe maha rahuneda, võtsin koolis asjad kokku ja suhtlemine piirdus vaid klassikaaslaste ja 1-3 inimesega. 

Märts – Väga sellest ajast ei mäleta, kuid vaikselt hakkas asi üle minema, kuni märtsi lõpuni, kus ma jälle kõik asjad võssa keerasin. 

Aprill – Endiselt välja lülitatud kõigest. Ei mäleta täpselt, et kas märtsis v aprillis kolisin tagasi sotsiaalvõrgustikesse. Kool oli muutunud täiesti prioriteediks, kuna eksamid olid tulekul ja hindeid oli vaja parandada, et lõpetaks ilusasti neljade-viitega ära. Vähe rohkem suhtlesin inimestega, kui ikka ei sallinud mitte ühtegi neist silmaotsaski.

Mai – Esimesed eksamid ja rohkem vaba aega. Hakkasin imekombel isegi väljas käima rohkem, kuna ilmad oli paremad ja pidevalt toimus migni liikumine. Sain ühe väga hea sõbra ka endale idast, kellega igapäevaselt ringi tripitud sai. Läks asi vähe positiivsemaks.. Samamoodi vanematega suhted paranesid, tegin kõik, mis nad palusid ja olin eeskujulik ja hea tütar, ei joonud enam, lõppesid ära igasugused laaberdamised ja tülid. Tundus nagu asi on korras jälle.. 

Juuni – Algusesse jäi veel üks eksam ja siis oli tavaline rutiin. Lõpetamine oli suhteliselt katastroof ja tänu suurele tülile kolisin ma päev peale lõpetamist Tallinnasse, kus ma elasin kaks ja pool kuud. Alguses oli muidugi pidu ja pillerkaar, sain ma korteri endale, kus üüri pidin vähe maksma ja seltskond oli ka väga meeldiv.

Juuli – Esimesed probleemid – just rahaga, kuna vanemad ei olnud nõus mind toetama, hakkasin siis tööd otsima endale ja sain Statoili tööle. See oli täiesti kohutav. Selle kõrvalt oli muidugi pidu ka ikka korralikult. Tegelikult mulle isegi meeldis seal elada, kuna tol ajal kõik kallid inimesed oli ümber, kuid miski oli puudu, miski oli alati puudu olnud selle terve aasta jooksul.

August – Suurim asi oli see, et sain teada, et sain Tartu Tervishoiusse medõe kohale. Lõpetasin Statoilis töötamise ära ja selleks ajaks oli see pikk masendus nii suureks kiskunud, et ma pidin välja mõtlema, et mis see kuradi asi mind niikaua piinanud on. Polnud eriti rohkem vaja, kui neid unetuid ööd Statoilis töödates ja mõeldes.. Sain aru, mis puudu oli ja siis tuli see moment, kus ma ohverdasin kõik ära, mis mul olemas oli, et too üks inimene enda ellu tagasi saada. Ning ma sain ka. Ja peale seda läks kõik paremaks..

September – uus kool, uued inimesed, uus keskkond, uus linn, uued tutvused, uued seiklused – ja ma ei väärtustaks mitte ühtegi nendest, kui poleks olnud olemas Taavit. Kõik läks aina paremaks.

Oktoober – Endiselt ülesmägeminek, üksikute tagasilöökidega, mille enamus ajast põhjustasid mu vanemad. Polnu piisavalt toetust nende poolt ja teatud momentidel oli jälle kõik jumala võssa läinud. Sünnipäev oli ka, sain 19.. midagi erilist ei olnud peale selle, et suutsin asju veits perse keerata jälle. Peale seda lõppes see joomine ära minu elus.

November – Esimene kaine kuu üle nelja aasta. Taaviga läks kõik hästi, mu ellu jäid ainult üksikud inimesed, kes väärisid siin olemist. Ning et tulla vanematele vastu, kolisin ühikasse. Iga mu keharakk oli sellele jumala vastu, kuid ma pidin seda tegema.. 

Detsember – Esimene kuu ühikas, ühtegi nädalavahetust ei ole siiamaani Tartus veetnud, sest et ma ei taha vabast ajast sekunditki siin ühikatoas veeta. Muidugi aina rohkem aega pühendasin koolile ja suhte korrashoiule. Vähemalt ühega nendest ma sain hakkama. Detsembri lõpuks oli mu enesehinnang täiesti nullis taaskord ja see aastatepikkune töö, et enda vastu mignit armastust ja austust leida on taaskord kadunud. Seda polnudki eriti, kuid ma sain hakkama. Nüüdseks on see jälle läinud..

Nii et kokkuvõtteks võin öelda, et tegelt oli 2012 täisti fucking pask aasta minu elus.. ja ma ei tahaks, et mitte ükski peaks seda jama taluma.

Aitab küll.

Üks tark lause ka siia lõppu..

Never underestimate a man's ability to make you feel guilty for his mistakes